Pühapäeval 16. mail toimus esimene osavõistlus Eesti Autokoolide Liidu ja Eesti Autospordi Liidu poolt ellu kutsutud kampaania „Kaitslik autojuht” raames. Võistlus leidis aset Pärnus Maanteeameti sõidueksami platsil ning oli kõigile osavõtjatele tasuta.

Kohale oli tulnud hulgaliselt igas vanuses inimesi uudistama, et mis see kaitslik autojuht siis õigupoolest tähendab. On ju see sõna „kaitslik” tekitanud omajagu poleemikat ja arusaamatust ning isegi väidetud, et sellist sõna üldse eesti keeles olemas ei ole. Autokoolid on siiski juba mitmeid aastaid õpilastele kaitsliku juhtimise põhimõtteid õpetanud ning seda peetakse üheks oluliseks võimaluseks liiklusohutust parandada. Kaitslik autojuhtimise viis on ikkagi eelkõige juhi mõtteviis, mis aitab õnnetusi ära hoida. 90% liiklusõnnetustest juhtuvad just inimlike eksimuste tõttu nagu tähelepanematus, liigne kiirustamine, oma võimete ülehindamine, oma eesõigus liigne pealesurumine, liiklusreeglite rikkumine jne jne. Tegemist on inimfaktoriga ning sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Kaitslik juhtimine ongi võimalikele õnnetustele mõtlemine, erinevate situatsioonide peas läbimängimine ja olukorrale vastavalt tegutsemine. Väga tähtis on arvestada teiste juhtide võimalike vigadega ning osata hinnata ilmastikutingimusi. Kampaaniaga „Kaitslik Autojuht” soovitaksegi inimesi panna mõtlema kõige olulisemale liiklusohutuse vahendile – iseendale.

Pärnu osavõistlusel osales 23 inimest vanuses 16-83 eluaastat. Moodustatud olid vanusegrupid 16-25 a., 26-54 a. ning 55 ja vanemad. 16-25 aastased noored juhid moodustavad liikluses just selle kõige suurema riskigrupi, kes põhjustavad liiklusõnnetusi. Selle põhjuseks on vähene autojuhtimise kogemus ning tihti oma võimete ülehindamine. 55 ja vanemad inimesed aga on küll pidevalt liikluses, kuid ka nende harjumused võivad olla kehvast liikluskultuurist mõjutatud ning  sisse võivad olla juurdunud valed harjumuse, seda iseendale tunnistamata.

Igal osalejal tuli lahendada 30-st küsimusest koosnev teooriatest, mille küsimused olid koostatud kaitsliku sõiduviisi arvestades ning ka sekka testiraamatu küsimusi. Peale testi lahendamist ootas ees sõidutest, kus tuli näidata oskuslikku autojuhtimist. Kogenud autokooliõpetajad LRK Autokoolist ja Aide Autokoolist hindasid juhi oskust sõita sujuvalt, täpselt ja vastavalt liiklusreeglitele. Sõiduharjutustest tuli läbida edaspidi ja tagurpidi boksi sõit, tõusu ületamine, teele kukkunud takistusest ülesõit, kitsaste väravate läbimine, üle 6 meetrise lauajupi sõitmine ning näidata tuli ka korrektset sõidu alustamist ja lõpetamist külgboksist. Tegemist oli nagu väikese eksamiga, kus autojuht sai end proovile panna ja oma oskusi natuke tavapäratuma nurga alt teistega võrrelda.

Igale võistlejale oli antud enne võistlust 100 punkti. See punktisumma hakkas vähenema tehtud eksimuste tõttu. Näiteks rajale pandud kurikale otsa sõitmise eest oli ette näha 5 miinuspunkti ning teooriatesti ühe valevastuse eest 1 punkt. Kui miinuspunktid kokku liita ja 100-st punktist maha lahutada, siis selguski võitja, ehk juht, kes suutis kõige vähem vigu teha. Paima tulemuse saavutas tuntud võidusõitja Egon Kaur (vanusegrupp 18-25 a.), kes ütles, et kaitslik sõiduviis on ka võidusõidus väga tähtis omadus - tuleb ju alati mitu sammu ette mõelda. Selles vanusegrupis jäi teiseks Lauri Viik ning kolmandaks Lauri Leemet. Vanusegrupis 26-54 eluaastat pälvis esikoha Margus Noppel, teisele kohale platseerus Janek Põldots ning kolmandaks Ülar Härm. Korraldajad tänasid ka naisvõistlejaid Kädi Spiegelbergi ning Ingrid Vainot kaasahaarava elamuse pakkumise eest. Vanusegruppide esikolmikutele jagati auhindadeks kinkekaardid vastavalt 1500, 1000, ja 500 krooni eest õpet Autkoolide Liidu liikmeskoolides omal valikul.

Järgmine „Kaitsliku Autojuhi” võistlus leiab aset 30. mail Tallinnas Mäepealse 19 asuval Maanteeameti eksamiplatsil algusega kell 10:00. Veel viiakse võistlused läbi 6. Juunil Rakveres ja 13. Juunil Tartus.  

Kampaania „Kaitslik Autojuht” on loodud eesmärgiga viia inimesteni teadmine kaitslikust juhtimisviisist ning seeläbi vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu. Eesti Autokoolide Liit ja Eesti Autospordi Liit ühinesid 2009 aastal Euroopa Liiklusohutuse Hartaga, mille eesmärk on vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu Euroopas 2010-nda aasta lõpuks 25000-ni võrreldes 50000 hukkunuga aastal 2004, mil harta loodi. 2009-l aastal hukkus Euroopas liiklusõnnetuste tagajärjel 35000 inimest, Eestis 100 inimest, üle maailma aga ca 1,3 miljonit inimest.